27 november 2012

Osula laste muusikal «Punamütsike»

Osula põhikoolis on saanud lavaküpseks muusikal «Punamütsike». Laulud on kirjutanud Janika Sillamaa, dramatiseerinud Katre Jaani. Etenduses osaleb 24 algklassilast.

Muusikali lavastaja on Tuulike Mölder. Liikumist aitas seada Kristina Ermel, laulud õpetas selgeks Ara Bander. Kristina on meil tavaliselt ka helitehnikuks. Kostüümid lahendasime põhiliselt peakatetega. Õmblemises abistasid mind Külvi Raudsepp (Tauri ja Karina ema) ja Kai Semjonov (Mari ema).

Nimiosas on Annemarii Bendi. Proovi(esi)etendus oma kooli rahvale oli 13. märtsil. Suur tänu kõigile toetajatele ja osalistele!

Trupi liikmed ütlesid, et 15. märtsil Võrumaa laste ja noorte näitemängupäeval oli natuke võõras laval olla, sest harjutatud oli kooli võimlas. Samas oli laval palju toredam mängida, kuigi oli väga kitsas. Tore oli vaadata ka teiste etendusi: «Tulnukas tuleb lasteaeda» (Meremäe) ja «Tuhkatriinumäng» (Pikakannu).

Huvitav oli veel see, et pärast etendust kutsuti mõned näitlejad ja lavastaja nn
greenroom’i, kus nendega tehti intervjuu, mida saalis olijad said suurelt ekraanilt vaadata.

Publiku häälte põhjal sai eredalt esitatud rolli preemia Annemari Bendi. Mälestuseks saime ka etenduse salvestise.
 

 

Antsla noored tegutsevad

ÕPPEPÄEVAD • Kui nädalavahetusel puhkavad koolimajad laste suminast, siis Antsla gümnaasiumi koolihoone on siginat-saginat täis ka koolitundidest vabadel päevadel.

9.–10. detsembril pidasid oma õppepäevi Antsla ja Osula noored kotkad ja kodutütred. Külla olid tulnud noored Krabi põhikoolist. Eesmärk oli kahel päeval omandada uusi teadmisi ja oskusi mitmes eri valdkonnas. Sihtgrupiks olid eelkõige need noored, kes on noorteorganisatsiooni töös osalenud veel lühikest aega. Samas polnud unustatud ka nii-öelda „vanu kalu”, kelle esmane ülesanne oli olla väikestele juhendajaks ja toeks.                                        Aivar Kroonmäe noortele relvi tutvustamas. Foto: ERAKOGU

Viis õpituba

Reedel oli avatud viis erinevat õpituba. Juhan Härra juhendamisel saadi rohkeid teadmisi sõduri varustusest ja üldse koti pakkimisest. Suur oli mõne tüdrukutirtsu üllatus, kui räägiti, et varustus, millega sõdur metsa retkele läheb, kaalub temaga sama palju. Põnev oli oma nägu samasuguseks maskeerida, nagu on sõdurpoistel varitsuse ajal. Isegi magama minnes ei raatsitud värvi maha pesta.

Aivar Kroonmäe läbi viidud õpitoas oli võimalik tutvuda mitmete erinevate relvadega, kuulata põnevaid lugusid relvade ajaloost ja nende kasutamisest. See õpituba oli põnev just poistele, sest võimalus oli ju oma silmaga näha ja oma käega katsuda ehtsaid relvi.

Agu Raju, Aivar Mägise ja Toivo Lõhmus viisid läbi õhupüssist laskmise õpituba. Eesmärk oli õppida relva laskmisel õigesti käsitlema ja sellega õigesti sihtima. Nii mõnigi laps sai kirja oma esimese tulemuse õhupüssist laskmisel.

Laste arvates oli tore just see, et juhendajaid oli palju ja kõike selgitati peensusteni, mida ja kuidas midagi teha vaja. Antsla tüdrukud arvasid, et hakkavad tihedamini lasketiirus trenni tegema, sest nüüd teavad nad, mida teha selleks, et märklauale pihta saada.

Peale tõsisemate sõduritegevuste peab iga sõdur ka laulda oskama. Nii õpitigi laulutunnis õpetaja Eda Hirsoni juhendamisel selgeks uus kodutütarde laul. Korrati üle varemõpitud laulusõnu. Poiste arvates oli see õpituba lahe vaheldus mehiste tegevuste kõrval ja nad soovisid, et järgmisel korral õpitaks selgeks mõni „Noorte Kotkaste” laul.

Kindasti ei saa ühtegi õppepäeva mööda saata ilma kokakunsti saladusi omandamata. Sel korral õpiti kokanduse tunnis kodutütar Anna-Liisa Mandli juhendamisel õunakooki valmistama. Küll oli raske munavalgeid kollastest eraldada! Lihtsana tunduv õunte puhastamine ja tükeldamine osutus mõnele lapsele samuti tõeliselt raskeks. Lõpuks tuli ka töölaud enda järelt ära koristada. Vaatamata kõigele valmisid koogid kenasti ja koolimaja täitus magusa koogilõhnaga.

Ka sportikke tegevusi oli palju

Lisaks töötubades tarkuse omandamisele sai proovile panna ka oma sportlikud oskused. Krabi noorte juhendamisel viidi läbi rahvastepallivõistlused. Nii mõnigi noorkotkas pakkus silmailu oma vapustavalt hea pallipüüdmise oskusega. Iga võistlus tekitas hasarti, kuid selle käigus ei unustatud oma kaaslast.

Märkamatult saabus südaöö, aga laste tegutsemishimu oli lõputu. Nende üllatus oli suur, kui öörahu asemel kutsus kodutütar Maret Mägise lapsi hoopis ööorienteerumisest osa võtma. Pimedas koolimajas oli vaja majaplaani järgi taskulampide valguses üles leida peidetud laused. Iga ülesleitud õige lause andis võistkonnale punkti. Kui aga võistkond oskas selle lause õigesti ka lõpetada, oli võimalus teenida lisapunkt. Seega oli vaja omada teadmisi, mida õpiti piirkondlikus laagris, mis toimus samuti Antsla gümnaasiumis 18.–19. novembril. Nii võiski juhtuda, et võistkond, kes lõpetas küll hiljem, aga teadis rohkem õigeid vastuseid, oli võidumees.

Seljataga oli väsitav, kuid tegus päev, aga laste arvates oleks võinud öörahu vahele jätta. Midagi polnud teha, kell näitas juba teist öötundi ning laupäevane õppepäev vajas puhanud mõistust ja keha. Seega kuulutati välja üldine öörahu, mis murdis kangemad sellid alles varajastel hommikutundidel.

Laupäeval hakati pärast kosutavat hommikusööki Kalev Kleinerti ja Toivo Lõhmuse abil maastikul orienteerumise põhitõdesid omandama. Tuli selgeks saada kompassi kasutamine ja kaardi lugemine, et õpitud oskusi hiljem maastikul kasutada. Kui teooria omandatud, mindi oskusi praktikasse viima Antsla piirkonda ülesseatud rajale. Noored, kes olid varem juba orienteerumisega kokku puutunud, läksid oma oskusi iseseisvalt proovile panema.
Esmakursuslased aga tegid seda koos oma juhendajatega, et rajal olles tekkinud küsimustele või probleemidele koheselt vastus saada.

Iga hea asi saab kord otsa ja nii ka seekordne õppepäev. Antsla ja Osula noored tõdesid, et õppepäevad on lahedad ja et neid võiks tihedamini korraldada, sest tore on koos tegutseda ning uusi teadmisi omandada. Ja mis kõige olulisem – seda sai koos sõpradega üksteisest hoolivas seltskonnas teha! Keegi ei jäänud tegevustest kõrvale, suurem aitas väiksemat, keegi ei arvustanud kellegi teise mitteoskamist, vaid innustas hoopis uuesti proovima. Kindlasti annab innustust Antsla noorkotkastele ja kodutütardele ka sel aastal saadud kolmanda koha karikas koolidevahelises arvestuses. Seega – uuel aastal uue hooga ja edasi veel paremate tulemuste nimel!

11 november 2012

Võrumaa suusahüppetüdruk võitis pronksmedali

SUUSAHÜPPED • 27.–29. juulil Saksamaal Garmisch-Partenkircheni suusahüppekeskuses peetud FIS koolinoorte Grand Prixil saavutas Triinu Hausenberg N10 vanuseklassis kolmanda koha, hüpates 27 ja 28 meetrit. Võistluse võitja samad näitajad olid 31 ja 32 meetrit. Teine Võrumaa neiu, Annemarii Bendi, kes võistles N11 vanuseklassis, sai seitsmenda koha. Meie suusahüppajad tuhisesid alla K40 mäelt.

Saksamaal toimunud koolinoorte võistlusel osalesid 15 riigi sportlased, mis tähendab, et kohal oli kogu Euroopa suusahüpperiikide eliit. Poisid ja tüdrukud võistlesid mõlemad kolmes vanuseklassis (M10, M11, M12, N10, N11, N12), osales 86 sportlast.

„Võrumaa suusahüppajad on maailmakaardil,” sõnas tüdrukute treener Olev Roots.

Triinu Hausenberg, treener Olev Roots ja Annemarii Bendi suusahüppekeskuses. Foto: ERAKOGU

04 november 2011

Raamatud

Tiina Paasik  Kasvuhoone 2007
                      Moodne köögiviljaaed 2008
                      Potipõllumehe ABC 2010
Reet Palusalu  Kalmu kujundamine 2008
                        Taluaia taimed 2011
Urmas Laansoo  Taimeraamat 2009
                            Maagilised taimed ja taimemaagia 2009
                            Retk taimede maailma 2011
                            Kuulsad ja kummalised taimeriigis 2011
Krista Kaur  Maailma rahvustaimed: 121 maailma rahvustaime 2008
                     Mürgised taimed õues ja toas 2010

                     

Öölevkoi


Tavaliselt valime ja imetleme lilli silmadega - uhked, erksavärvilised ja suured õied, kaskaadina allalangevad pikad võrsed, põnev lehemuster. Kuid mis on lill ilma lõhnata? Soojas suveöös heljuv magus ja salapärane aroom jätab kustumatu mulje. Inimene on võimeline meelde jätma ja hiljem ka ära tundma üle 10 000 erineva lõhna. Juhuslik hõng võib hetkega silme ette tuua vanad mälestused ja põhjustada tugevat meeleliigutust.
Pikki aastaid on taimearetuses panustatud välisele ilule, ohverdades lõhna. Nüüd on  aromaatsed taimed jälle moes.
Vanaaegne lõhnataim öölevkoi (Matthiola longipetala subsp. bicornis) on väga tagasihoidliku välimusega. Öölevkoi näeb välja nagu umbrohi, tema väikeste lillakate õite neli kroonlehte on  päeval hoolikalt suletud. Alles hilja õhtul hakkavad need lahti rulluma, ning õhus levib  kergelt vürtsikas aroom, milles aimub vanilje ja muskaatpähkel. Öölevkoi sobib hästi teiste suvelillede kõrvale, seemned külva kasvukohale. 

07 oktoober 2011

Kohati oli olukord isegi tüütu. Mõni naine suutis ikka narrilt käituda ka!

Maamees Märt räägib elust pärast tõsielusarja «Maamees otsib naist»
«Kus mujal ikka parem peaks olema?» küsib Võrumaa talupidaja Märt Perv, kes nelja aasta eest kogus tuntust telesaates «Maamees otsib naist». Nüüd on tal naine olemas, kuid põllupidamine pakub rasketel aegadel omajagu peamurdmist.
«Naised on lasknud juba paar aastat rahulikult elada,» muheleb Võrumaa mees Märt Perv (47).
Aga nelja aasta eest oli elu kohati lausa tüütav, sest tõsielusarjas osalemine tõi kaasa tõelisi üllatusi: mitte kunagi varem polnud Märdil olnud naiste seas sellist lööki kui siis. Lootusrikkad daamid ei pidanud paljuks Märdilt isegi tänaval nööbist kinni võtta ning küsida, mis edasi saab.
Naise sai tänu tõsielusarjale
«Kohati oli olukord isegi tüütu. Mõni naine suutis ikka narrilt käituda ka,» kostab Märt maamehelikult rahulikul moel ja detailidesse laskuda ei taha.
Vaatamata suurele tähelepanule ei kahetse ta seda, et tõsielusarjas osales. «See oli ikka üks omapärane kogemus,» muigab Märt.
Ja mis kõige olulisem – tänu telesaatele sai ta naisegi majja. Tõsi, selleks ei osutunud ükski saates osaleja. Võtete tõttu Märdi juurde sattunud Merjegagi on suhtlemine soiku vajunud ning ta ei oska öelda, kas naine on oma õnne leidnud.
Märt pani leivad ühte kappi hoopis naisega, kellega juhuslikult enne saadet kohtuti. «Ta võttis minuga pärast minu telekas nägemist ise ühendust,» meenutab mees. Et neil kõik klappis – Märdi sõnul on ka tema kaasa rahuliku meelega ning huvitub maaelust ja aiandusest samapalju kui ta isegi –, hakkas kooselu hoogu koguma.
Selle krooniks kasvab Vana-Hansi talus nüüd neljakuune pojake, kelle üle on Märt tõeliselt uhke. «Poiss kasvab nii mis mühiseb. Ja on väga rahulik laps, ma pole nii rahulikku beebit varem näinudki,» kiidab ta.
Aga oma kaasast Märt rohkem rääkida ei taha. «Las ta olla,» kostab ta tagasihoidlikult.
Paikaloksunud pereelu lubab nüüd põhjalikumalt keskenduda ka põllupidamisele, millega Märt on vanaisa maadel tegelnud juba 1989. aastast saati.
«Riskima peab, kuid ettevaatlikult,» lausub Märt vestluse käigus mitu korda. See tarkus kehtib tema kogemusel terve elu kohta.

04 september 2011

Lihtne marjakook


- 1 pakk Säästu muretainast (800 g)
Täidis
- 5-6 dl mustikaid (võib kasutada ka mustsõstraid või punaseid sõstraid)
- 400 g Meieri hapukoort
- 2 Säästu muna
- 1 dl suhkrut
- 2 tl vanilliinsuhrut
Suru taigen ahjuplaadile. Vala peale marjad. (Hapude marjade korral raputa peale veidi suhkrut). Sega omavahel täidise koostisained ning vala segu marjadele.
Küpseta 200OC juures umbes 30 minutit.